Kui sügisel jäid vilja kandnud elusvarred maha lõikamata, on nüüd need surnud olekus ja ilma raviväärtuseta. Sellepärast tuleb vaarikapõõsast otsida möödunud suve jooksul sirgunud noori võsusid.
Kuidas ära tunda surnud ja elavat vart (lehed on ju langenud mõlemal)?
Väga lihtsalt: lükka vart käe või jalaga – surnud oksad langevad kergesti maha täies pikkuses, noored võrsed (annavad sel aastal saaki) on juure küljes kõvasti kinni. Noored oksad lõika oksakääridega hästi maa lähedalt maha ja too tuppa kuivama.
Varsi võib korjata ka metsas kasvavatelt vaarikatelt, kuid ikka üksnes möödunud aasta võsusid. Neid võib teeks kasutada nii toorelt kui ka kuivatatult.
Kuivatatud varsi on kõige lihtsam peenestada linase riide sees haamriga tugeval pinnal (uksepakul või õues paku peal) või kohviveskis. Varsi võib peenestada ka rohkem kui ühe korra tee jaoks (sel juhul hoia suletud purgis).
Vaarikatee on väga hea higistama ajav vahend ning seda kasutatakse kõikvõimalike külmetuste ravimisel. Samuti vähendab ka peavalu ja väsimust ning alandab palavikku. Kuna vaarikad sisaldavad väga palju kasulikke aineid, siis on neil inimese organismi üldtugevdav toime.
Vaarikavarre tee on suurepärane abiline ka sünnituse ettevalmistamisel. Aitab lõdvestada emakakaela.
