Mürkputke (Cicuta) perekonda, kuhu kuulub 8 liiki väga mürgiseid rohttaimi, peetakse põhjapoolkera mürgiseimaks taimeperekonnaks. Üks neist on veekogude kallastel, kraavides ja soostunud aladel kasvav harilik mürkputk (C. virosa).
Kogu taim sisaldab väga mürgiseid aineid tsikutoksiini ja tsikutooli, eriti taime lihakas risoom. Iga taimeosa närimine võib lõppeda surmaga. Esmalt tekib tugev janutunne, keele halvatus, seejärel tugevad krambid ning nägemise halvenemine. Mõni tund pärast taime söömist järgneb surm. Mürgistuskahtluse korral tuleb kannatanu viivitamatult toimetada haiglasse. Esmaabina tuleb esile kutsuda oksendamine, hingamise seiskumise puhul teha suust suhu hingamist.
Surmaga lõppeva mürgistuse võib samuti saada, süües mürkputkega ühte sugukonda kuuluvaid täpilist surmaputke ja koeraputke, mis sisaldavad mürgist alkaloidi koniini.
Täpilise surmaputki mürgistusnähtudena esinevad külmatunne, värisemine, kõrvetus- ja kuivustunne suus, nahasügelus, iiveldus, oksendamine, südamepekslemine, halvatus ja hingamishäired. Surm võib saabuda hingamislihaste halvatuse tõttu.
Väga mürgine on koeraputk (Aethusa cynapium). Eriti ohtlikuks teeb selle taime tema sarnasus peterselliga, kuid koeraputkel puudub petersellile iseloomulik lõhn. Mürgistusnähtudeks on hingamis- ja nägemishäired, valud, nõrkus, oksendamine. Hingamise seiskumisel teha kunstlikku hingamist.
Tugevat nahapõletust esilekutsuv taim on Eestis invasiivne siberi karuputk (Heracleum sibiricum) ja kodumaine hiid-karuputk (H. Mantegazzianum).
Kaunid, kuid väga ohtlikud
Väga mürgine on ka Eestisse sissetoodud sinine käoking (Aconitum napellus), mille kõik osad on mürgised, eriti risoom, mis sisaldab surmavalt mürgist alkaloidi akonitiini. Ainuüksi selle taime murdmine võib põhjustada mürgistuse, sest tema mahl tungib läbi naha, tekitades lööbe. Mürgistussümptomiteks on tuimustunne suus ja kurgus, iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus, millele võib järgneda südame- ja hingamislihaste halvatus. Esmaabiks tuleb kannatanule anda aktiivsütt, hoida ta soojas ja toimetada kiiresti arsti juurde. Paljud taimed on ohtlikud just lastele, kes kipuvad sööma taimede mürgiseid vilju.
Kaunite õite ja oranžide viljadega harilik maikelluke (Convallaria majalis) ehk piibeleht on ohtlik mürktaim, mis sisaldab mürgiseid glükosiide – konvallatoksiini, konvallasiidi jt. Taime iga osa söömine (lehti võib segamini ajada karulaugu- või küüslaugulehtedega) tekitab iiveldust, oksendamist, peapööritust, pulsi kiirenemist ja teadvusekadu. Kannatanu vajab kiiret arstiabi.
Tõsise mürgistuse võib saada hariliku näsiniine (Daphne mezereum) juba mõne vilja söömisest. Näsiniine viljade söömisel tekib põletus suus ja kurgus, iiveldus, verine okse ja väljaheide, hingamishäired ja nõrkus, lõpuks teadvus kaob. Vajalik on kiire arstiabi.
Mitmete tulikaliste (Ranunculaceae), eelkõige ülaste (Anemone), hariliku sinilille (Hepatica nobilis), tulikate (Ranunculus), hariliku kullerkupu (Trollius europaeus), salu-siumarja (Actaea spicata) jt korjamisel tuleb jälgida, et taimemahla ei satuks suhu või silma.
Iga puu vilja ära suhu pista
Ka igihaljas harilik jugapuu (Taxus baccata) on mürgine. Tema okkad ja seemned sisaldavad väga mürgist alkaloidi taksiini. Mürgistustunnused tekivad paar tundi pärast taime söömist ja avalduvad kõhuvaluna, oksendamises, kõhulahtisuses, pupillide laienemises ja teadvusetuses, krampides, südametegevuse ja hingamise lakkamises. Esmaabiks antakse aktiivsütt ja kutsutakse esile oksendamine, kannatanu tuleb viia arsti juurde.
Hariliku paakspuu (Frangula alnus) punakas vili (valminult must) ja koor sisaldavad mürgist antranooli, mis põhjustab oksendamist, peapööritust, kõhuvalu, verist väljaheidet ja krampe. Esmaabiks anda aktiivsütt ja viia kannatanu kiiresti haiglasse.
Ettevaatust ravimtaimede ja sügislilledega
Ühed mürgisemad aiataimed on sügislilled (Colchicum). Need sisaldavad mitmeid mürgiseid alkaloide, nagu kolhitsiini ja kolhamiini, mida leidub kõige enam taime sibulates ja seemnetes. Mürgistustunnused ilmnevad alles mitme tunni möödudes, tekib surmahirm, kõrvetustunne suus ja kurgus, neelamishäired, tihe urineerimisvajadus, valud maos, õhupuudus. Kujuneb tsüanoos, pulss on kiirenenud, surm saabub hingamislihaste halvatuse ja südametegevuse lakkamise tagajärjel. Esmaabiks anda aktiivsütt ja toimetada kannatanu kiiresti arsti juurde.
Ettevaatlik tuleb olla nii mõnegi meile tuntud ravimtaimega. Näiteks riitsinus (Ricinus communis), mille seemnetes leidub väga mürgist ainet ritsiini, tekitab ägedat kõhulahtisust. Sõrmkübarad (Digitalis) sisaldavad mürgiseid südant kahjustavaid glükosiide. Mürgistusnähud ilmnevad aeglaselt, eelkõige iiveldus ja üldine halb enesetunne, südamepekslemine, oksendamine, nägemishäired jt. Mõlemal juhul anda esmaabiks aktiivsütt ja viia kannatanu kiiresti arsti juurde.
Nahka ärritava toimega on mitmed priimulad (Primula), mürgipuud (Rhus), diktamnus (Dictamnus) ja piimalillelised (Euphorbia)
Lapsed ja toalilled
Kui majas on väikesi lapsi, tuleks eriti ettevaatlik olla alpikanni, ratsuritähe, vahalille, puis-inglitrompeti, koralltomati, võhaliste (diifenbahhiate, kirivõhkade, filodendronite, monsterate), oleandri jt toataimedega. Eriti mürgist oleandriini sisaldab hariliku oleandri (Nerium oleander) piimmahl. Mürgistusnähtudeks on pulsi aeglustumine, õhupuudus, huulte sinakas värvus, pupillide laienemine, krambid, südameseiskus. Esmaabiks anda aktiivsütt ja viia kannatanu kiiresti arsti juurde.
Mõningad toidutaimed, nagu näiteks kartuli roheliseks läinud mugulad, valmimata tomatid, värsked aedoad ja mõru manioki mugulad sisaldavad mürgiseid ühendeid, mis töötlemisel lagunevad. Ka jänesekapsas, hapuoblikas, rabarber jt, mida me tunneme kui söödavaid taimi, sisaldavad mürgiseid happeid (oblikhape) ning nende tarvitamisega ei tohi liialdada. Mitmete vähem mürgiste taimede ohtlikkus seisneb nende sarnasuses söödavate taimedega, nagu ussilaku viljade sarnasus mustikaga, hariliku kuslapuu viljade sarnasus magesõstraga.
Allikas: Kliinik.ee
Mürgiste toataimede kohta saad põhjalikumalt lugeda siit.
