Millist vundamenti eelistada?
Ketlin Rauk
Vundamendi valimisel on kindlasti oluline hinna ja kvaliteedi suhe. | Shutterstock

Vundament (ld fundamentum) tähendab millegi alust või põhja. RooHouse Ehitus OÜ juhi Janek Roosmanni sõnul on vundamendi ehitus kogu hoone ehituse A ja O – ehituse kvaliteet, õige vundamendi tüübi ning materjalide valik ja kogu ehitise täpne projekteerimine mängib lõpptulemuse juures hindamatult suurt rolli.

Vundamendiks ehk alusmüüriks nimetatakse ehitise maa-alust osa, mille ülesanne on hoone raskuse ülekandmine tugevamale aluspinnasele. Vundament peab olema vastupidav, kuna peale ehitise koormuse tuleb sel taluda ka pinnaseniiskust ja külgsurvet, huumushappeid jms.

Indrek Vainlo firmast Vundamendimeister selgitab, et sokkel on aga vundamendi osa, mis jääb maapinna ja hoone vahele, ehk vundamendi maapealne osa. "Sokli välimine osa on tavaliselt penoplast, mida viimistletakse krohviga või millele saab liimida peale looduskivi või erinevaid plaate," jutustab ta.

"Enamasti on soklis tarvitatud kas spetsiaalselt valitud, klombitud või puhtalt raiutud pae- või graniitkive." Sokli levinuim kõrgus on tema sõnul 50–60 cm. Kuna sokkel asub otseselt ilmastiku meelevallas, on oluline, et seal kasutatakse võimalikult vastupidavat, st hea külmakindluse ja survetugevusega kivi ning müürisegu.

Vainlo sõnul on esmane asi, mida vundamendi ehitamisel tuleb järgida, see, et hoone aluselt pinnalt tuleks eemaldada täielikult mulla pinnas. Samuti tuleb kasutada õiget armeeringut, mis võiks olla projekteerija poolt ette näidatud. Ta lisab, et suuremate ja keerulisemate vundamentide puhul on soovituslik kasutada konstruktori abi. Väga tähtis asi, mida jälgida, on ka see, et hoone alune täitematerjal oleks õige survetugevusega tihendatud. Vundamendi valimisel on kindlasti oluline hinna ja kvaliteedi suhe.

 

Plaatvundament on eelistatum

 

Indrek Vainlo räägib, et kui umbes viis aastat tagasi oli kasutatavaim lintvundament, siis tänapäeval on selleks L-plokk ehk plaatvundament – see on kiirem, odavam ja ka parem ning sellel puuduvad külmasillad.

"L-plokk ehk plaatvundament sobib kindlasti hästi ka kehvematele pinnastele, kus surve pinnasele on kogu plaadi ulatuses," selgitab ta.

Üks suuremaid otsuseid on olnud maja 0-kõrgus. Väga paljudel juhtudel oleme põranda kõrgust tõstnud kokkuleppel tellijaga. Soovitav ka omavalitsusega kooskõlastada.

Kõige rohkem oleme maja vundamenti tõstnud 70 cm. Vastasel juhul oleks hoone jäänud lohku ja kevadel sulavesi tuppa tulnud.

Indrek Vainlo rõhutab, et vundament on maja alus ja kui sellega midagi valesti läheb, on hiljem probleemide lahendamised väga kulukad. Üks levinumaid probleeme on tema sõnul see, et hoonel vajuvad põrandad, mis on paljudel eelmise buumi ajal valminud. "Põhjus on tagasitäites, milleks on kasutatud vale materjali," kinnitab ta.

"Sama on ka tagasitäite tihendamisega, sellisele asjale head lahendust ei ole." Vainlol on olnud kogemusi ka eestiaegsete talumajadega, millel on terve hoone vundament ära vajunud. Sellisel juhul on lahenduseks olnud see, et tõsta maja üles ja teha alla uus vundament.

 

Vaenlased külm ja niiskus

 

RooHouse Ehitus OÜ juht Janek Roosmann selgitab, et igal majal on üldjuhul sokkel. Sobiliku vundamendi tüübi määrab aluspinnas ja aluspinnase reljeef. "Vanade soklite kõige suurem vaenlane on külm ja niiskus, mis erinevate temperatuuride koosmõjul vundamenti lagundavad," ütleb Roosmann ja lisab, et seda juhtub, kui aluspinnas kehv ja liigveed pole ära juhitud.
Vanu vundamente saab tema sõnul soojustada ka ümber perimeetri vähemalt horisontaalselt 1 m ja külmaga kokku puutuvad konstruktsioonid, võimalusi on siinjuures palju. 

 

Hüdroisolatsiooni A ja O

 

Saint-Gobain Eesti ASi tootejuht Marti Dengo ütleb, et kui me räägime uusehitusest, siis on asi väga lihtne ja sel juhul me saame ehitada hooneid täpselt tüüpjooniste järgi. Tema sõnul on paar väga olulist nüanssi, mida peame vundamendi ja sokli ehitamise juures kindlasti arvestama. "Neist esimene on vundamendi hüdroisoleerimise kohta, nimelt peab vundamendi hüdroisolatsioon tõusma maapinna piirist min 150 mm kõrgemale," selgitab ta.

"Vundamendi hüdroisolatsioon on miski, milleta ei ole võimalik maja ehitada, küll aga võib selle hüdrovajadus olla erinev."

Selleks liigitatakse Dengo sõnul ka erinevate standardite järgi erinevat pinnase niiskuskoormust. "Kui hoone asub piirkonnas, kus vundamendile erilist niiskuskoormust ei avaldu, siis on võimalus teha oluliselt kergem hüdroisolatsioon nt bituumenemulsiooniga, mis sisuliselt katab vundamendi õhukese bituumeni kihiga," selgitab Dengo. "Selline hüdro ei ole aga elastne ja pragusid sildav ning seda varianti saab kasutada ainult väga stabiilsete aluspindade puhul, nagu näiteks betoonpaneel."

 

Bituumenil põhinev hüdrokiht

 

Tõsisemate hüdroisolatsioonide jaoks soovitab Dengo juba bituumenil baseeruvat võõbatavat hüdroisolatsiooni, mille paksus on vähemalt 3 mm ning mis sildab ka hiljem ekspluatatsioonis aluskonstruktsiooni tekkivaid pragusid. "Standardi järgi on siin ka erinevad nõuded – "pinnase niiskuse ja mittesurvelise vee" korral on vajalik minimaalselt 3 mm paksune hüdrokiht ning "survelise pinnasevee" korral on vajalik veidi paksem, 4 mm kiht," räägib ta. "See jutt käib nüüd ainult käsitsi pealekantavate hüdrode kohta, sest vundamendi hüdroisoleerimiseks on tegelikult variante palju."

Dengo lisab, et nende ettevõtte esimene soovitus on ikkagi just see paksem käsitsi peale kantav bituumenhüdroisolatsioon, sest see tagab parima katkematu ehk ilma vuukideta hüdrokihi kogu vundamendi ulatuses.

 

Sokli eripärad

 

Teine nüanss, mida ehitamise juures arvestama peab, on seotud sokliga. "Sokliks kui niisuguseks peetakse siis riba fassaadi ja maapinna vahel, mille kõrgus peab olema vähemalt 300 mm," selgitab Dengo ja lisab, et teisisõnu on see 30 cm maapinnast suurema niiskuskoormusega piirkond ehk pritsmevee mõjuala.

"See on fassaadiosa, kus ei ole lubatud kasutada teatud soojustusmaterjale, mida saab kasutada n-ö fassaadi soojustuseks, kõige tuntum näide sellistest materjalidest on nt mineraalvill," soovitab ta.

"Vill on ideaalne materjal krohvfassaadide ja ventileeritavate fassaadide soojustamisel, kuid ta ei sobi kasutamiseks madalamal kui 300 mm maapinnast." Põhjuseks on tema sõnul materjali suur veeimavus ja sellest tulenev niiskuskartlikkus.

Teine asi, mida Dengo sõnul väga siiani ei teata ega tehta, on soklis krohvide kaitseks ettenähtud hüdroisolatsioon. "Selle hüdroisolatsiooni eesmärk on kaitsta soklisoojustuse peal olevaid krohvikihte välise niiskuse eest," selgitab ta.

"Tihtilugu arvatakse ekslikult, et see mummuline plastist drenaažimatt on ise hüdroisolatsiooni eest, kuid tegelikult see nii ei ole – antud kasutuskohas on tema primaarne mõte minu silmis kaitsta seda krohvikihti katvat hüdroisolatsiooni tagasitäite poolt tehtavate mehaaniliste vigastuste eest."

 

Millest sõltub vundamendi ja sokli olukord?

 

Vundamendi ja sokli n-ö tervis sõltub mitmest faktorist:

• Aluspinnasest, millele ta on rajatud. Kuna aluseid ja koormusi on väga erinevaid, tuleb ka igale probleemsele vundamendile individuaalselt läheneda.

• Ehituskvaliteedist. Hooletult laotud vundament kujutab endast ohtu kogu hoone püsimisele. • Kivi ja segu kvaliteedist. Ebakvaliteetne kivi ja müürisegu lagunevad ilmastiku meelevallas kiiresti.

• Materjalide omavahelisest sobivusest. Soklit ja vundamenti lõhub tihti valest materjalikasutusest tingitud niiskuse ja soolade liikumine. Sagedased on juhud, mil lubikrohvi pudenedes kaetakse sokkel tsementkrohviga. Tsement on aga tihe materjal, mis hoiab niiskust ega lase sellel seintest välja kuivada. Tsementkrohvi pudenedes irdub koos sellega seinast ka osakesi pehmemast alusmaterjalist (lubikrohv ja -mört, pae- ja telliskivi pealispind). Sama kehtib ka kileja pinna moodustavate plastvärvide kohta. Kui niiskus ei saa välja aurustuda, tõuseb see sobivat võimalust otsides ülespoole, tekitades seintele ning alumise korruse põrandaile niiskuskahjustusi. Samas – kui ehituses on juba algselt kasutatud nt lubi-tsementkrohvi või tsementkrohvi, on ka paranduste tegemisel õige kasutada sama koostisega materjale.

• Hoone konstruktsioonist ja massist. Ettevaatlik peab olema ehituslike muudatuste puhul (juurde- ja pealeehitamine, kandvate seinte eemaldamine või neisse uute läbivate avade rajamine).

• Välistest mõjutustest. Vundamendi ebaühtlast vajumist võivad põhjustada külmakerked, vibratsioon, muutused pinnasevee tasemes (põhjuseks nt liiga maja ligidal kasvavad suured puud, mis imevad kuivemal perioodil suure osa maa niiskusest endasse, või teisalt aiamaa ülekastmine), lekkiv torustik (uhub pinnast), inimkäsi (nt kaevetööd). Eenduva sokli ülaserv peab olema sademete eest kaitstud töökorras veelaua või plekiga. Vastasel korral tungib vesi ülaltpoolt soklisse ning hakkab seda külmudes lagundama.

Allikas: www.nokitse.ee

 

Vundamendi tüübid ja materjalid – milline vundament hoonele valida?

Vundamendid klassifitseeruvad omaduste järgi nelja kategooriasse.

Kuju

Üksikvundament toetab eraldiasuvaid ehituse osasid. On olemas kann- ja postvundament ehk vaivundament. Vaivundament leiab kõige enam kasutust kohtades, kus aluspinnas ei ole piisavalt kvaliteetne, kandev (nt veekogude juures). Vaivundament paigutatakse sügavale pinnasese vibreerimise, rammimise või kruvimise abil.

Lintvundament toetab pidevaid kandekonstruktsioone. Lintvundament on justkui maja välis- ja kandeseinte kontuuri järgiv müür, mis on pinnase külmumispiirist sügavam (sobib kasutamiseks soodsate pinnaseolude puhul).

Plaatvundament on ühtne kogu ehitise all. See on kogu hoonealust pinda kattev katkematu raudbetoonist või võreplaat, mida kasutatakse väikese kandevõime või vajumisohtliku pinnase puhul. Vundamendipiir jääb pinnase külmumispiirist kõrgemale.

Töötamisviis

Jaotusvundament (jaotab koormuse ühtlaselt pinnasele)

Kandevundament (kannab vundamendi vaiade koormuse sügavamal asuvatele kihtidele)

Ehitamisviis

Madalvundament rajatakse lahtisesse süvendisse. Jagunevad omakorda lint-, plaat- ja üksikvundamendiks.

Sügavvundament rajatakse otse pinnasesse, ilma eelneva süvendita. Sügavvundamenti tasub eelistada siis, kui kandevõimelised pinnasekihid asuvad sügaval maa sees või kui on vaja rajada allmaaruume.

Arvutusviis

Staatiliste koormuste jaoks mõeldud vundament

Dünaamiliste koormuse jaoks mõeldud vundament

Vundamendi ehitus algab hoolikalt valitud materjalist. Vundamentides kasutatakse materjalina betooni, kivibetooni, maakivi, paekivi, raudbetooni, silikaatbetooni, pinnasebetooni, betoonkive, keramsiitbetoonplokke. Järjest suuremat populaarsust kogub ka Fibo vundament, mille puhul on vundamendi põhiliseks ehitusmaterjaliks kerge Fibo U-plokk või Fibo L-plokk. Vundamendi sokkel tuleb kindlasti ehitada ilmastikukindlast materjalist (nt kasutatakse maakivi, paekivi, graniiti, marmorit, viimistluskihita betooni, betoonkive).

Allikas: RooHouse Ehitus OÜ

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid