Õitevalik kuivseadesse

Kersti Rannamäe

Shutterstock

Kodu kaunistavates kuivseadetes ja -kimpudes eelistatakse looduslikke materjale. Kui 1990ndatel olid moes korrektsed ja tihedad õlelilledest või viljapeadest spiraalkimbud, siis nüüd õhulisemad ja mängulisemad seaded.

Enam ei lähtuta hoiakust, et ühed lilled on vaid kuivatamiseks ja teised värskelt vaasi panemiseks. Igal juhul tasub nii koduaias kui looduses lahtiste silmadega ringi käia ja käärid igaks juhuks taskus hoida. Jääb ehk metsateel silma mõni põneva kujuga oksaraag või atraktiivne seemekupar.

Kuivseade tegemine eeldab ettevalmistusi ja teinekord ka päris pikka ettemõtlemist, kus dekoratiivsemad elemendid tuleb ise seemnest kasvama panna. Materjali kuivatamine on veel omaette ettevõtmine. Iga taime saab kuivatada. Mõnega on lihtsalt kergem hakkama saada kui teisega. Esimeste katsetuste jaoks tasub valida väiksema niiskussisaldusega taimed, nagu kipslill, käokuld, kerarebashein, mätashari või parkjuur.