„Sääsetõrjevahendite liialdamise tagajärgedega puutume kokku igal aastal,“ ütles terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder, kelle sõnul tasub sel aastal tulenevalt sääskede rohkusest eriti tähelepanelik olla. „Sääskede agressiivne käitumine ja rohkus aitavad kindlasti kaasa soovile sääsetõrjevahendit keskmisest rohkem kasutada. See aga võib kahjustada juba nii täiskasvanu, kuid eriti lapse tervist.
“ Näiteks tasub sääsetõrjevahendite kasutajatel silmas pidada, et telkima minnes pole mõistlik DEETi (neurotoksiline dietüültoluamiid) sisaldavat toodet seal olevate sääskede kindlaks elimineerimiseks telki laiali pihustada, sest nii loob inimene omale ise gaasikambri ja saab kindlasti mürgistuse.”
1944. aastal Ühendriikide relvajõududes närvimürgina kasutusele võetud dietüültoluamiid ehk DEET imendub hästi nii läbi naha kui ka seedetrakti kaudu kogemata neelatuna või näiteks putukatõrjevahendiga määritud kätega süües.
On oluline, et lapsevanemad jälgiksid sääsetõrjevahendite kasutusjuhendit ja ei kasutaks lastel täiskasvanutele mõeldud tõrjevahendit. Täiskasvanutele mõeldud tõrjevahendi puhul on närvimürgi sisaldus laste jaoks ebaproportsionaalselt suur. Laste puhul on mõistlik vältida pihustatavate tõrjevahendite kasutamist, kuna sel moel on võimalik mürgi sissehingamine.
Alkoholi ja neurotoksilist mürki sisaldava sääsetõrjevahendi ja mistahes muu putukamürgi hoiustamisel tuleb jälgida, et see oleks asetatud kohta, kust lapsed seda kätte ei saa. Alkohol põhjustab juba väikeses annuses lapsele ohtliku mürgistuse.
Lisaks tasub ettevaatlik olla ka sipelgamürkide ja suitsevate sääsetõrjevahenditega, sest need sisaldavad valdavalt püretriini. Mainitud aine imendub samuti hästi seedetraktist, nahalt ja limaskestadelt. Lapsed on sipelgamürki söönud ajal, mil nad on pandud roomama või käputama äsjapügatud murule, kuhu on hiljaaegu tülikate sipelgate tõrjeks kuhjatud sipelgapulbrit. Mürgistus põhjustab tavaliselt tugevat peavalu ja iiveldust, laps on viril ja keeldub toidust.
