Superbakterite all mõeldakse baktereid, mis ei allu antibiootikumidele
Tõde. Superbakter pole arstiteaduslik termin, vaid populaarteaduslik väljend. Selle all mõeldakse ravimiresistentseid baktereid ehk baktereid, mis avaldavad vastupanu ega allu ravimitele. Selline on näiteks ESBL-positiivne bakter, mis ei allu penitsilliinile, kefalosporiinile ega teistele levinumatele antibiootikumidele. Mõned superbakterid on veelgi vastupanuvõimelisemad, olles resistentsed kõikidele antibiootikumidele.
Antibiootikumiresistentsus ei ole uus nähtus, kuid resistentsete organismide arv, sellest mõjutatud geograafilised asukohad ja ulatus üksikutes organismides on tõusuteel.
* Vähk on suurem oht kui superbakter
Müüt. Antibiootikumiresistentsuse tõttu sureb kogu maailmas üha rohkem inimesi ning resistentsus kasvab ja levib. Suurbritannia valitsus avalikustas mõni aasta tagasi raporti, milles leiti, et 2050. aastal sureb maailmas superbakterite tõttu 10 miljonit inimest. See arv ületab samaks ajaks prognoositud vähisurmade arvu. Kui superbakterite tüvesid lisandub ja need muteeruvad, võivad täiesti tavapärased lõikused, nagu näiteks puusaproteesi paigaldamine, muutuda tulevikus lausa eluohtlikuks.
* Superbakterite lisandumine tuleb liigsest antibiootikumide tarvitamisest
Nii ja naa. Rohke antibiootikumide kasutamine suurendab resistentsust, kuna see sunnib baktereid muutuma. Üks superbakterite hoogsa lisandumise põhjus on kehv hügieen. Kui haiglates ja meditsiiniasutustes ei hoita puhtust ega steriliseerita korralikult, võib seal hakata vohama haiglabakter ehk MRSA.
* Turism levitab superbaktereid
Tõde. Umbes iga kolmas reisija, kes naaseb koju troopiliste või subtroopiliste alade vaestest riikidest, kannab soolestikus superbaktereid. Kandmine tähendab seda, et bakter elab meie soolestikus või nahal koos ülejäänud soole- ja nahabakteritega ega põhjusta mingeid hädasid. Tavaliselt kaob superbakter mõne kuuga, põhjustamata mingeid vaevusi. Kuid kui superbakter siiski nakkust tekitab, võib see olla väga tõsine ja lausa eluohtlik – haigus võib venida pikale, sest ravimid superbakterile ei mõju.
* Eestis pole superbaktereid
Müüt. Ka meil on juba esinenud lihasööjabakteri, soolebakteri ja haiglabakteri haigusjuhtumeid. Euroopa Liidus on lihasööjabakteriga nakatumise tõenäosus keskmiselt 22 protsenti, Eestis 5–9 protsenti. Lihasööjabakteri põhjustatud nakkusi on siin umbes kümme juhtumit 1,4 miljoni elaniku kohta aastas.
* Suurem osa bakteritest on ohutud või kasulikud
Tõde. Meie soolestikus on umbes paar kilo baktereid ning ka limaskestadel on omad bakterid. Neist on meile palju kasu, sest nad osalevad ainevahetusprotsessides ja kaitsevad meid haigustekitajate eest. See kaitsekiht nõrgeneb, kui häid baktereid antibiootikumidega tapetakse.
Mis on baketer, mis on viirus, sellest loe SIIT.
Kuidas saada jaole helikobakterile, sellest loe SIIT.
