Tumedalehised taimed õues ja toas

Ave Visnapuu
Riitsinus Ricinus communis kui troopikast pärit jõulutähe sugulane. | Ave Visnapuu

Šokolaaditeemaga sobivaid tumedalehiseid iludusi leidub nii õue- kui toataimede hulgas. Tumepunaste lehtedega taim aias sobib nii tausta- kui ka aktsenttaimeks paljudele roheliste lehtedega lehtpõõsastele ja püsililledele, olles toredas kontrastis hallide ja kollaste toonidega.

Puud-põõsad

 

Harilik sarapuu ‘Fuscorubra’ Corylus avellana on hariliku sarapuu punaselehine vorm. Kevadel on tema lehed violetjas-tumepunased, suvel aga muutuvad punakaspruuniks, pähklid on samuti punased. Ta kasvab kuni 5 meetri kõrguseks. Sarapuu armastab päikselist või poolvarjulist kasvukohta ning talle meeldib kuiv või parasniiske viljakas muld.

Thunbergi kukerpuu ‘Atropurpurea Nana’ Berberis thunbergii on tihe aeglasekasvuline kääbuspõõsas, kasvab umbes poole meetri kõrguseks ja õitseb mais-juunis kollakate õitega. Ta on mulla suhtes leplik, kasvab nii päikeses kui poolvarjus, aga natuke külmaõrn, karmidel talvedel võib kuni lumepiirini külmuda. Seda kukerpuu sorti võib istutada kiviktaimlasse, lillepeenrasse, ta sobib kasvama nii üksikult kui gruppidena ja madala hekina.

Lodjap-põisenelas ‘Red Baron’ Physocarpus opulifolius on väga kaunis tume-veinipunaste lehtedega keskmise kõrgusega kiirekasvuline põõsas, kasvab 1,5 m kõrguseks. Tema õied on kreemikasvalged. Vähenõudlikuna kasvab igas mullas, armastab päikeselist kasvukohta, aga talub ka poolvarju. Teda võib istutada üksikult, rühmadena või hekina. ‘Diabolo’ lehtede tumepunane muutub sügisel alt oranžikaks.

Iluõunapuude hulgas leiab tumedalehiseid mitmest liigist. Üks hinnatumaid on siinmail sort ‘Professor August Vaga’, kuid leidub teisigi kauneid sorte ja ristandeid. Pildil viljade ja sügisvärviga prantsuse õunapuu ‘Lemoine’ Malus x gloriosa. Tumedalehelisi leidub ka luuviljaliste perekonna Prunus vormirohkuses.

Parukpuu Cotinus coggygria tumedalehised vormid kannavad purpurseid lehti hilissügiseni. On oma kauni õrna õisikuga väikses aias väga pilkupüüdev põõsas. Armastab lubjarohkemat pinnast. Noored taimed vajavad talvekatet, kuid muidu kasvavad rahuldavalt.

Suvelilled

Riitsinus Ricinus communis kui troopikast pärit jõulutähe sugulane on viimastel aastatel haljastuses populaarsust kogunud. Oma kodumaal kasvab ta 3-4 meetrise puuna, meie tingimustes on üheaastase taime kõrgus enamasti meetri piires, soojal suvel veidi rohkem. Tema seemned, lehed ja varred on väga mürgised. Riitsinus armastab viljaka mullaga sooja tuulevaikset kasvukohta. On aretatud väga efektseid punaselehiseid sorte.


Tume rebashein Amaranthus hypochondriacus on süstjate punakasroheliste lehtedega suvelill, kasvab kuni 120 cm kõrguseks. Tema tipmised sulgjad tumepunased 15-20 cm pikkused õisikud on kaunid esimeste öökülmadeni. Teda võib kasutada nii lõikelillena kui kuivatamiseks.


Kähar lehtkapsas ‘Scarlett’ Brassica oleracea sabellica võib oma värviliste lehtedega asendada ka traditsioonilisi suvelilli. Kähara lehtkapsa tumedalehised sordid mõjuvad teiste taimede vahel pilkupüüdvalt. Kapsas armastab huumusrikast neutraalset kasvumulda, täispäikest ning palju niiskust.

Otsi punaselehiseid ja värvilisi sorte ka salatite, basiilikute jt salati- ja maitsetaimede hulgast!

 

 

Püsikud
 

Roomav akakapsas ‘Atropurpurea’ Ajuga reptans moodustab kiiresti tiheda läikiva igihalja lehestikuga vaiba, ta laieneb roomavate lehistunud võsunditega ning on hinnatud pikaealine pinnakattetaim. Tema sinised huulõied on kaunid juunist augustini.

 

Helmikpöörise Heuchera tumedalehiseid sorte on viimastel aastatel rohkesti meie maile jõudnud. Nende hõlmised juurmised lehed moodustavad tihedaid madalaid värvikaid puhmikuid. Helmikpöörised õitsevad juunist augustini, õied on sordist olenevalt kas valged, roosad või tumepunased. Helmikpöörised kasvavad hea meelega poolvarjus viljakas niiskes mullas.

 

Haruline lursslill ‘Atropurpurea’ Cimicifuga ramosa on kõrgekasvuline septembris-oktoobris õitsev püsilill. Tal on 30-40 cm pikkused valged, tihedad, magusalt lõhnavad õisikud. Lursslill armastab kasvada küllaldase niiskusega viljakas mullas. Ta talub ka poolvarju, kuid punaselehiste sortide värvus intensiivistub päikese käes kasvades.

 

Hambuline kobarpea ‘Desdemona’ Ligularia dentata on tume pruunikasrohelise lehestikuga oranžide korvõisikutega umbes pooleteist meetri kõrguseks kasvav püsilill. Ta õitseb augustis-septembris. Kobarpea vajab kasvuks huumusrikka niiske mullaga päikesepaistelist kasvukohta. On väga kaunis suurte rühmadena haljasaladel.

 

Toataimed

 

Santa Katariina jänesekapsas Oxalis triangularis on meil üsna uudne toataim. Tal on ristikheina taolised punakaspurpursed nurgelised lehed ja 2 cm läbimõõduga roosakad tähtjad õied. Talveõrna taime võib suveks siiski õue viia. Ta armastab vett läbilaskvat viljakat mulda, kasvab nii täispäikeses kui ka poolvarjus.

 

Sulnis sõrmlehik Schefflera elegantissima on graatsiline, kitsaste, hambulise servaga sulglehekestega armas toataim. Vajab kasvuks sooja ja niisket õhku ja on üsna kapriisne.

 

Filodendron Philodendron pärineb troopilisest Ameerikast. Looduses kasvab ta liaanina, ronib maapinnal või mööda puutüvesid. Vihmametsa taimena armastab filodendron niisket õhku, kuid saab hakkama ka keskküttega ruumis.

 

Värd-kirinõges ehk rahvapäraselt toanõges Solenostemon scutellarioides on olnud armastatud toataim. Tema lehtedel on väga palju värvikombinatsioone. Mida valgem kasvukoht, seda intensiivsem on lehtede värvus. Kirinõges tahab rikkalikku kastmist ja väetamist. Viimasel ajal kasvatatakse kirinõgeseid ka suvelillena haljasaladel.

 

Põõsas-tõlvpuu Cordyline fruticosa sarnaneb väliselt draakonipuuga. Ta pärineb troopilise kliimaga aladelt. Toataimena on ta üsna kapriisne, vajab kasvuks suurt õhuniiskust ja sooja, hajutatud valgusega kasvukohta.

 

Kuningbegooniast Begonia x rex on aretatud kõikvõimalikes värvitoonides ja imeilusa lehemustriga sorte. Nad armastavad toitainerikast ühtlaselt niisket mulda ning kõrget õhuniiskust. Otsene päike võib muuta lehed kahvatuks või tekitada lehtedesse tumedad plekid.

 

Kurdlehine peperoomia Peperomia caperata on kurruliste tumeroheliste lehtedega puhmik. Tema õied on pisikesed, teelehte meenutavas õisikus. Kuna peperoomiad on üsna lühiealised, tuleb neid iga paari-kolme aasta tagant uuendada.

 

Ludiisia Ludisia discolor on üks väheseid lehtdekoratiivseid orhideid, millel armsad tumedad sametjad lehed. Vähenõudlikku taime kaunistavad tagasihoidlikud valkjad lõhnavad õied. Kasvab hästi toatemperatuuril ning ka poolvarjulisel aknal.


Simsi rododendron ehk simsi asalea Rhododendron simsii kasvab looduses kuni 1,7 meetri kõrguseks põõsaks. Toataimedena kasvatatavad taimed on vaid mõnekümne cm kõrgused. Asaleadele meeldib valge ja jahe ruum. Läbikuivamist nad ei talu.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid