IIZI kodukindlustuse tootejuht Gertu Karbus selgitab, mis tüüpi kahjude korral võib kindlustusele loota.
Kevadised üleujutused kindlustuskaitse alla ei kuulu
„Hüvitatakse vaid loodusliku üleujutuse tagajärjel tekkinud kahjud, kuid tingimuste osas tasub olla tähelepanelik. „Näiteks mõni kindlustusselts katab üleujutuse, mille on tekitanud torm, teine aga hüvitab kahju, kui vesi tõuseb maapinnast kõrgemale,“ rõhutab IIZI kodukindlustuse tootejuht.
Seega keldri või garaaži veeuputus ei pruugi alati kaitstud olla. Samuti on oluline, kust vesi tuppa pääseb – kui läbi konstruktsioonide (näiteks kortermaja paneelide vahelt), siis on võimalik hüvitist saada, kuid paljud kindlustusseltsid võivad seda lugeda hoopis ehituspraagiks, mistõttu tekkinud kahjud hüvitamisele ei kuulu.
„Igakevadine lume sulamine või veetõus jõel, mis samuti kodudele kahju tekitada võib, ei ole kindlustusjuhtum, sest tegemist ei ole ootamatu sündmusega,“ kommenteerib IIZI kodukindlustuse tootejuht. Ilmateenistuse andmetel on suurveeaegset veetõusu kõige intensiivsemalt tunda Lääne-Eestis, näiteks Pärnu ja Kasari jõe veetaseme tõusu kiirus on kõrge suurvee korral 15-40 cm ööpäevas. Neile ja ka teistele üleujutuspiirkondadele kindlustusseltsid kaitset ei paku.
Sageli ei pea sadeveetorud intensiivsele vihmale vastu
Intensiivse vihmasaju korral võib vesi ootamatult läbi katuse tungida ning selle tagajärjel kodu siseviimistluse aga ka näiteks teleri või muu vara rikkuda. „Üldiselt on selline juhtum kindlustuses välistuste nimekirjas, kuid kui on võimalik kindlustada, siis tuleks arvestada, et hüvitatakse vaid esmakordne sedasorti veekahju,“ kommenteerib Karbus. Kui vesi tuleb sisse näiteks terrassiukse vahelt, on tegemist kindlustusjuhtumiga.
Kortermajade lamedate katuste puhul tuleb ette kahjusid, sest sageli ei pea sadeveetorud suurele veehulgale vastu. Kortermajades on sarnased juhtumid väga tavalised ning esmalt tuleks pöörduda korteriühistu poole. „Kui kortermajal on vastutuskindlustus, mis laieneb ka igale korterile, siis üldiselt hüvitatakse iga kahju saanud korteri siseviimistlus kõrgendatud omavastutusmääraga,“ lisab Karbus.
Vanade torude roostetamine võib hüvitisest ilma jätta
Kindlustuse peamine põhimõte on, et kahjud hüvitatakse vaid ootamatuste korral, nii on ka torustiku lekke puhul. „Kindlustus ei hüvita kahjusid, mis on tekkinud pikaajalise protsessi tagajärjel, näiteks vana toru roostetamine või hallitus,“ lisab Gertu Karbus. Kui näiteks vannitoas lõhkeb seinatagune roostetanud toru, siis sõltub kahjude hüvitamine üldiselt kindlustusseltsist. Kui on tavapärane toru purunemine, siis see on hüvitatav põhiriskidega kindlustuslepingu alusel, kui tegemist ei olnud ehituspraagiga. Karbus lisab: „Kindlustusseltsid ei ole varmad ehituspraaki hüvitama, ent kinni makstakse selle tagajärjed, näiteks tulekahju.“
Kuidas saad veekahjusid vältida?
1. Puhasta regulaarselt kanalisatsioonikäike ja sadeveetorusid, et üleliigne vesi liikuma pääseks.
2. Vaata üle masinad, mis töötavad veega. Vaata üle veetorude seisukord, need ei tohiks olla vanad, mõranenud ega tilkuda.
3. Jälgi oma veearveid regulaarselt. Kui veekasutus on järsult tõusnud, tuleks otsida veelekkeid.
4. Korrasta ka korstna ümbrus, et vihmavesi ei pääseks lahtise korstnapleki kaudu majja.
