1. Bonsai kasvukoht peab olema valge.
Toabonsaid ei tasu põhjapoolse akna juurde panna, seda eriti talvel. Ida- ja lääneaknad oleksid parimad, talvel kindlasti lõunapoolne aken, kuid suvel tuleb seal taimi varjutada.
Õues peaksid taimed olema tuulte eest kaitstud kohas ja varjutatud kõrvetava keskpäevase päikse eest.
2. Kastmisega tuleb olla hoolikas, sest suhteliselt madalast ja väikesest potist kaob vesi küllalt kiiresti. Kuid ka ülekastmine on kurjast, eriti talvel. Kastmis- ja lehtede piserdusvesi peab olema seisnud, seda ei tasu võtta kraanist ning siis kohe taimedele valada. Parim on toasoe vihma- või lumesulamisvesi.
Esmalt kasta mullapind, sest vee valgumine ja imbumine võtab aega, eriti kui pind on kaetud tiheda samblaga. Lase veel läbi imbuda ja seejärel korda protsessi. Alusele kogunenud liigne kastmisvesi vala ära.
Suvel tuleb palavate ilmadega kasta vahel isegi kaks korda päevas, muidu harvem, umbes kaks-kolm korda nädalas. Piserdada oleks hea kord päevas.
Õige kastmisaeg on hommiku- või õhtutundidel.
3. Väetamiseks sobivad bonsaidele mõeldud väetised. Toalilleväetise puhul võib NPK vahekord olla bonsai jaoks sobimatu. Juhul kui vastavat väetist ei ole, tuleks väetada pigem vähem kui sellega üle pingutada.
4. Väljas kasvav liik, õuebonsai, peakski välja jääma, seda isegi talvel. Talle tuleb leida tuulevarjuline koht ning kaitsta taim kuuseokstega. Suvel sobib valge, kuid keskpäevase päikese eest kaitstud koht. Kellel on plaanis suurem kollektsioon luua, see võib ehitada isegi vastava varjualuse. Taime pott ei tohiks olla otseses kontaktis mullapinnaga, samuti tuleb jälgida, et vihm lehti ja oksi ei peksaks.
5. Ümber istutada tuleb sõltuvalt liigist ja taime vanusest aasta kuni mitme tagant. Koduste bonsaide puhul ei kasutata keemilisi kasvupidurdajaid, kunst seisneb pidevas hoolduses. Ümberistutamise käigus on üks olulisemaid töid juurte kärpimine, sest need on vaja viia tasakaalu võraga. Õuebonsaide (okaspuude) võra tuleb kujundada kord-kaks aasta jooksul, toabonsaide oma vastavalt vajadusele. Võra kujundamine määrabki bonsai kasvukuju, mida jaotatakse 19 stiiliks.
Troopilise päritoluga bonsaid on meil kindlalt toataimed ja vaid väheseid neist saab suveks õue viia. Mitmed subtroopilise/parasvöötme lõunaosa päritoluga bonsaid nõuavad talvel jahedat temperatuuri ja suvel sobivas kohas õuesolemist.
Valdavalt leidub meil troopilise ja subtroopilise päritoluga bonsaisid, kuid vahel olen leidnud ka mõningaid okaspuid (Pinus parviflora). Toas jääb viimaste eluiga sobimatu kliima tõttu vägagi lühikeseks.
Toabonsaide liike:
Carmona microphylla
Celtis sinensis – hiina tseltis
Crassula ovata – portulak-turdleht
Ficus benjamina – bensoe-viigipuu
Ficus microcarpa – väikeseviljaline viigipuu
Ligustrum sinense – hiina liguster
Murraya paniculata – pöörismuraia
Myrtus communis– harilik mürt
Sageretia theezans – sagereetsia
Serissa foetida – vinav serissa
Ulmus parviflora – väikeselehine jalakas
Zelkova serrata – jaapani tselkva
Allikas: Kodu&Aed
