Nägin naise Kodukirja ja vabal hetkel otsustasin seda sirvida – pihtas, põhjas!
Sepamaa talu jõulud olid nagu lastefilmist või -raamatust. Meie perele meeldib praegusel ajal vaadata ka „Eia jõule Tondikakul“ , sealgi on talviste pühade tunnet sees.
Kui oled kursis selliste sõnadega nagu „saviõdakud”, „põllepäev” või „roheline käsitööspaa”, siis tead kindlasti ka kohta, kus need ja paljud teised muhedad üritused toimuvad.
Seitsmekümnendate sovetiaja modernismist ja suvilaarhitektuurist õppides sündida miskit väga meeldivat.
Kakumäel on kant, kus müts vajub imestades tihti kuklasse ja saab suuri silmi teha – kõrvuti on häärberid ja sarad, härrad, prouad ja suspedes suvita
Äsja lõppenud pitsikonkurss suutis taas kord üllatada, sest aktiivne osavõtt ja kaunid esemed andsid tunnistust, et Eesti kodudes tehakse väga palju peent ja aeganõudvat käsitööd.
Kuulutasime möödunud suve lõpus välja konkursi „Pitsilised kaunitarid“ ja
Eestis pole just palju kodusid, kus värve esindavad korraga nii vanaroosa kui ka erk helesinine, oranž ja terrakotatoonid ning rohelise erinevad varjundid.
Õnnestunud värvivalik on see, mis kroonib kodu loomise või selle uuendamise suure mahuga töö. Värvifirma Tikkurila on selles meile kõigile, aga ka sisearhitektidele abiks, pakkudes nii aasta värvi kui sellega sobiva värvipaleti.
2500 eurot firmalt Kvatro Kinnisvarahaldus võitsid Anneli Haljaste ja Innar Vilba Pärnust.
Oksjonilt Pärnus nn lootsitorni ostnud perekond renoveeris hoone põhjalikult , saades inspiratsiooni ehituse ajaloost ja unikaalsusest.
Eesti kultuurilukku on sügava jälje jätnud kolm põlvkonda sisearhitekte: legendaarne Väino Tamm (1930–1986), tema tütar Pille Lausmäe-Lõoke ja tütrepoeg Ville Lausmäe, kelle karjääris on tänavune aasta tähenduslik.