Pikalt antiigi vallas tegutsenud Tatjana ja Jaak Mark on oma koduaedagi põiminud elemente armastatud alalt.
Kaunis sepisvärav heleda paekiviplokkidest müüri sees on ahvatlenud küllap nii mõndagi möödujat Markide aeda piiluma.
Iga koolis füüsikat õppinu on kursis elektromagnetkiirguse (EMK) spektriga: ühes ääres kõige pikema lainepikkusega raadiolained, siis mikrouunides kasutust leidvad mikrolained, siis infrapunane kiirgus (soojuskiirgus), seejärel meile silmaga nähtav valgus
Koristamine on iga kodu lahutamatu osa – kuidas seda teha aga kiirelt ja naudinguga? Meil on nipid, mis muudavad koduülesanded palju kergemaks! Varsti sa ehk ei märkagi, kuidas kodu kui iseenesest puhtaks saab
1.
Taimed taluvad rohket vett hoopis paremini, kui võiks arvata, ja kui su aed ei kujuta endast sood, siis jäta märkus „ei talu seisvat vett” tähelepanuta.
Valdavas enamikus kirjutistes, milles tutvustatakse mõnda taime ja antakse juhiseid tema kasvatamise
Kuigi kliima soojenemine võimaldab järjest enam naastrehvid asendada teekatetele sõbralikema lamellidega, siis meie laiuskraadidel enamasti novembri ja jaanuari vahel tekkiv lume- ja jääkate on siiski iga-aastaseks reaalsuseks, mis mõjutab liiklusohutust
Eestlased ütlevad enda kohta: maarahvas, metsarahvas, mererahvas. Aedadesse vaadates võiks lisada kivirahva, sest pole aeda, kus poleks mõnd kivi, sageli veel imetlemiseks esile tõstetud.
Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes olmejäätmeid ligikaudu 500 000 tonni ehk 350 kilogrammi inimese kohta. Selleks, et jäätmetes sisalduv materjal uuesti kasutusele võtta, on vajalik, et jäätmed kogutakse juba kodudes liigiti.