Ammused tuttavad toataimed taas lemmikute seas
Eva Tammik
Punahuul. | Shutterstock

Varasemast, sageli juba vanaema ajast tuttavad toataimed jõuavad järgmiste põlvede kodudesse. Kuidas nende eest hoolt kanda?

Kõrge nefroleep (Nephrolepis exaltata) ehk toasõnajalg
 

Hästi hooldatuna on troopilistes metsades kasvav kõrge nefroleep ehk toasõnajalg kodus päris efektne. Tema lehekuju ja -suurus sõltub liigist, mida on 30 ringis. Kasvada meeldib sõnajalale teistest lilledest eraldi, samuti peab ta olema seinast paarkümmend sentimeetrit eemal. Ta mõjub pilkupüüdvalt mõnel kõrgemal alusel või postamendil. Taime asukohta ei tasu puhkeperioodil muuta, sest ta ei pruugi kohaneda.

Meeldib õhurikas ja soe kasvukeskkond ‒ 18‒22 °C. Ei ole hea, kui temperatuur langeb alla 15 °C. Toasõnajalg ei talu tuuletõmbust, aga vajab palju õhku. Teda ei maksa paigutada ka radiaatori vahetusse lähedusse. Juhul, kui õhk on väga kuiv, võib toasõnajalga piserdada veega.

Sõnajalale sobib poolvarjuline või valge asukoht, kuhu ei paista (lõuna)päike. Märtsist septembrini tuleb vältida otsest päikesevalgust.

Kasvuperioodil vajab ta sagedasemat kastmist, puhkeperioodil kord nädalas. Jälgima peab, et mullapall läbi ei kuivaks. Kastmisvesi ei tohi olla kare ega liiga külm, hea on happeline (lisa liitrile veele 1 g sidrunhapet). Kloorist kraanivett lase mõni päev seista. Potialusele valgunud vee peab ära kallama, sest muidu juured riknevad. Longu vajunud veenäljas sõnajalga võib leiges vees „uputada“, ent täiesti läbikuivanud taime elule turgutada ei õnnestu.

Väetada võib nefroleepi talvel 1 kord kuus tavapärasest poole lahjema orgaanilise lahusega, muidu üle 2‒3 nädala. Seda pole vaja teha vahetult pärast ümberistutamist. Üleväetamine mõjub taimele halvemini kui mitteväetamine. Ta on siis küll lopsakas, aga lehed muutuvad nõrgaks ning kaotavad liigile omase väljanägemise.

shutterstock_1027058848.jpg

Kõrge nefroleep.
Shutterstock

Tradeskantsia ehk juudihabe (Tradescantia) ’Nanouk’
 

Kesk-Ameerika lopsakas looduses kasvava kirju lehestikuga tradeskantsia kasvukuju sõltub asukohast, olles roomav või rippuv. Õied on väikesed, värvilt valged, lillad või roosad. Meil tuntakse teda juudihabemena. Ta talub nii sooja kui ka mõõdukat jahedust, temperatuur ei tohi aga olla madalam kui 12‒14 °C.

Sobib nii valge kui poolvarjuline kasvukoht. Valguse käes muutub juudihabeme lehtede muster erksamaks. Ei kannata järsku valgusolude muutust, siis võivad lehed kolletuda.

Kasvuperioodil peab juudihabeme muld olema pidevalt niiske, jahedamal ajal võib kasta vähem. Kevadest sügiseni tuleb väetada 2 korda kuus, muidu pigem vähem.

Õied, mille eluiga on lühike, asetsevad varte tipus. Toas õitseb ta harva. Pikaealine taim, keda on hea iga paari aasta tagant uuendada.

shutterstock_1493374010.jpg

Juudihabe.
Shutterstock

Harilik aaloe (Aloe vera)
 

Aaloe on pärit Aafrika troopiliste ning sukulentsete puude-põõsaste-puhmaste perekonnast aaloeliste (Asphodelaceae või Aloaceae) sugukonnast.

Taime ehitus ja kasvuvorm sõltuvad liigist. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, isegi ronitaimi. Lehed on paljudel liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad ja ogaliste servadega, sageli heledate vöötide või tähnidega.

Aaloed on toataimena lihtne kasvatada. Ta talub kuiva, kuna on levinud poolkõrbe ja ka kõrbealadel, paljud liigid kasvavad mägedeski. Taimele sobib hästi toatemperatuur 18‒24 °C. Õitsemise ergutamiseks on vaja aaloed hoida talvel 5° tavapärasemast jahedamas kohas. Kui see on liiga jahe, muutuvad taime lehetipud kollaseks.

Eelistab valget kasvukohta, ent mitte otsest päikest. Siis võivad lehed tõmbuda punaseks. Vähese valguse tõttu lähevad lehed aga kollakaks.

Suvel peab olema aaloe muld niiske, talvel pigem kuiv. Sel ajal kasta kord või paar kuus, muidu kipub taim mädanema. Kastmisvett ei tohi jätta lehtede süvikutesse. Mädanevat taime saab päästa, kui võtta talt tütartaimed ja tipmised osad. Lehtede õhenemine viitab omakorda kuivusele. Talvel pole vaja aaloed väetada, muul ajal aga 2 nädala tagant lahjendatud ja tasakaalustatud väetiselahusega.

Aaloe õied on enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Looduses õitseb kevadel ja varasuvel, kodus enamasti talvel, kui on valges jahedamas kohas. Õitsemist soodustab, kui ta on suvel olnud õues. Pole hullu, kui lehed on värvunud punaseks. Aaloe vili on kupar.

Nii puisaaloe kui tõeline aaloe on tuntud ravimtaimena. Hariliku aaloe lehemahla kasutatakse mitmesugustes jookides, jogurtites, kosmeetikas, meditsiinis. Tema mahl leevendab aknet, põletust, päikesepõletust, putukahammustusi jms. Lehtedest pressitud aaloemahla pruugitaks lahtistina ja maohaiguste korral. Äralõigatud leht (ei soovitata võtta alla 15 cm lehti) säilib külmikus nädalaid, kusjuures raviomadused säilivad.

shutterstock_302390615.jpg

Harilik aaloe.
Shutterstock

Musi-punahuul (Aeschynanthus) ja marmor-punahuul (Aeschynanthus marmoratus)
 

Aasia troopilistest metsadest pärit punahuuled on erksavärviliste õite ja kauni lehestikuga, ent toalilledena üksjagu nõudlikud. Musi-punahuule lehed asetsevad vastakuti, on läikivad ja lihakad. Olemas on ka kirjulehelisi ning marmorjate lehtedega liike. Õied on punased, asetsevad mitme kaupa võrsete tippudes. Punahuultele meeldib hästi valge kasvukoht, aga otsene lõunapäike mitte. Samuti paras soojus, umbes 20 °C, ning kõrge õhu- ja ühtlane mullaniiskus.

Õigem on taime hoida siiski veidi kuivemas kui liiga märjas mullas, sest nõrk juurestik võib kergesti mädanema minna. Pigem on hea punahuult aeg-ajalt piserdada ning kasta korrapäraselt toasooja seisnud veega. Talvel on vaja taime kasta väga harva.

Pärast õitsemist tuleb punahuult tugevasti tagasi lõigata, et soodustada uute võrsete kasvu. Ümber istutada taim vajadusel kevadel. Punahuulele meeldib nõrgalt happeline, mitte liiga toitainerikas muld, näiteks sõnajalgade mullasegu. Väikese juurestiku tõttu sobib talle väiksem või madalam pott.

Punahuul hakkab rikkalikumalt õitsema, kui hoida teda talvel kuu või enam veidi kuivemana ja jahedamas ruumis 14–16 °C juures. Teda tuleb korrapäraselt väetada õitsvate toalillede väetisega, ent ettenähtust poole lahjema lahusega.

Artikli märksõnad: 

Sarnased artiklid