Kapsaste vormirikkus on väga suur. Liigi Brassica oleracea alla kuulub pea- ja lillkapsa kõrval mitu alamliiki, teiste hulgas ka lehtkapsas Brassica oleracea var. acephala. Nemad pead ei moodusta, kasutust leiavad taime lehed. Ka lehtkapsaste hulgas on omakorda suur varieeruvus nii taime kõrguse, lehe kuju kui ka värvi osas.
Neid kasvatatakse puhtalt ilu pärast, aga ka vitamiinirikka köögiviljana. Lehtkapsas ongi üsna universaalne taim, sest sobib ühtviisi nii söögi- kui ka ilutaimeks ning teda saab kasvatada lillepeenras, terrassikastides, aga ka aiamaal.
Aiavaasi ja potti
Sügiseti on lehtkapsas populaarne aiavaasitaim, sest kannatab mõõdukalt külmakraade ning tema dekoratiivsed lehed lisavad aeda värvi, mis enamikul püsikutel juba kaduma kipub. Mõned kapsa vormid nagu nn palmkapsad või roosakasvalge südamikuga ilukapsad on ühtlasi ka pilkupüüdva kujuga.
Lehtkapsas on väga vana, kapsa teisenditest esimesena kultuuristatud ja laialt tarvitatud köögivili. Vahemere maadest pärit, oli taim populaarne antiikajal, aga on armastatud ka tänapäeval suuremas osas Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Kuigi mõrkjas maitse ning veidi nahksed lehed on Eesti traditsioonilises köögis võõrad, harjub selle omapäraga kiiresti ning sobiv valmistusviis muudab need omadused pigem taime vooruseks. Tugeva maitse taga on tegelikult hulk inimesele vajalikke toitaineid. Lehtkapsas on kapsateisendite hulgas nendega kõige rikkalikumalt varustatud.
Lehtkapsas sisaldab:
rohkelt mineraalaineid (kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, rauda, magneesiumi);
rohkelt A- ja C-vitamiini;
kiudaineid;
väärtuslikke suure lüsiini- ja trüptofaanisisaldusega valke.
Kasvatusnipid
Lehtkapsas on kasvutingimuste osas vähenõudlikum kui teised kapsad. Ta vajab vähem väetamist, ent kobedat huumusrikast mulda armastab temagi. Lopsaka lehesaagi jaoks on vajalik piisav pinnase niiskus. Kuivas kasvanud lehed on nahksemad ning mõrkjamad.
Valge kasvukoht ning õhu liikumine (mitte liigtihe istutus) soodustavad ilusate taimede kasvamist. Asukohta valides arvesta alati ka viljavaheldusega, kapsaid kasvata porgandite, peetide, kurkide-kõrvitsate, kartuli või kaunviljade järel.
Tavaliselt kasvatatakse taimed märtsis-aprillis külvates ette ning istutatakse välja öökülmade möödudes. Võib ka külvata mai teisel poolel otse kasvukohale, ent siis jääb saak hilisemaks.
Lehtkapsast kasvatades peab valvel olema maakirpude ja mitmete röövikute ehk nn kapsausside suhtes, sest ristõieliste taimedena on nad paljude kahjurite lemmiktoiduks. Et taimede lehed oleksid terved, tasub neid pritsida nõgese-varemerohu-küüslauguleotisega. Samuti tuleks silma hakanud kahjurid lihtsalt ära korjata, sest muidu jäävad alles vaid tugevamad leherood.
Pikk saagiaeg
Lehtkapsast võib tarvitama hakata kohe, kui taimelt midagi võtta annab. Nopitakse järk-järgult välimisi-alumisi lehti, ülemistest kasvab taim edasi ning moodustab uusi. Täiskasvanud taim kannatab mõõdukalt külmakraade ning teda saab kuni talveni peenralt värskena võtta. Külm muudab lehed suhkrurikkamaks ja muidu päris jõulise maitse mahedamaks.
Lehtkapsa sordivalik on suur:
’Red Russian’ – lillakasroheliste siledate, veidi lõhiste lehtedega kiirekasvuline sort.
’Dwarf Green Curled’ – kompaktsema kasvuga kitsaste kobruliste lehtedega sort.
’Kapitan’ F1 – keskvarajane käharaleheline sort.
’Winterbor’ F1 – sinakasroheliste käharate lehtedega sort.
’Vates’ – kergelt sinakasroheliste servast käharate lehtedega kompaktne sort.
’Scarlet’ – kõrgekasvuline tumepunane käharalehine sort.
’Lacinato’ ja ’Nero di Toscacna’ – kitsaste tumeroheliste kobruliste lehtedega sordid.
