Väike teeleht suure sugulasega
Suur teeleht ei ole lihtsalt suureks kasvanud teeleht, vaid selle munakujuliste lehtedega sugulane. Väikest teelehte, mida kasvab ohtralt õuemurus, on ikka pandud sääsehammustuse, verise kriimustuse, ka paistes või põletikus koha peale. Ravimõju on mõlemal, kuid suure teelehe oma olevat tõhusam. Pealegi on suurt teelehte mugavam seada mähiseks liigese ümber.
Enne seda tuleb rootsud haamriga tümaks teha – nii eraldub mahla ja mõju on etem.
Ka kuivatada tasub just suurt teelehte. Nagu ikka, õhukese kihina varjulises ja tuulelahedas kohas, kuid lehti segada ei maksa, sest muljumisest muutuvad need kuivades mustaks.
Kahandab köha ja valu
Teelehetee leevendab külmetushaiguse vaevusi, ennekõike köha, samuti mõjub rahustavalt seedekulglale ja soodustab seedimist. Seespidi ei või teelehte kasutada rasedad. Liiga suur annus ehk üle kolme supilusikatäie ürti päevas võib kõhu lahti teha.
Tinktuuriga määrides saab aga võtta liigesevalu vähemaks.
Kõrvetab, ei kõrveta
Kõrvenõges on küll aias vohav tüütu kõrvetaja, kuid rahvaravis on sellest abi leitud pealaest jalatallani. Vanarahvas on ära tundnud, et kõrvenõgesetee on tõhus seedimise korrastaja, muuhulgas aitab see näiteks pärast antibiootikumikuuri head ja halvad bakterid soolestikus tasakaalu saada. Samuti ergutab see ainevahetust ja aitab välja viia liigset vedelikku tursete korral.
Tõmmist on lisatud vanniveele, et leevendada ekseemi, psoriaasi ja nahapõletikku ning liigesevalu. Ka on levinud peanaha turgutamine nõgesetõmmisega, et saaks kõõmast lahti ja et juustel oleks rohkem elujõudu.
Kui veri on paks
Ravimtaimesoovitustes on hoiatatud selle eest, et paksu verega inimene ei tohi nõgeseteed juua. On tõsi, et kõrvenõges suurendab vere hüübivust – seegi näitab, et kõik looduslik ei ole sugugi täiesti ohutu.
Aga kui käituda mõistlikult, mitte teha pikka ravikuuri, vaid juua seedimise korrastamiseks nädalas ainult paar-kolm klaasi nõgeseteed ja siis vahet pidada, ei tohiks küll kellelgi ainult sellest trombi tulla.
Moosipurgid bakterivabaks
Muide, kõrvenõgese teega tasub moosipurke loputada. Nõges teeb bakteritele säru ja moosid säilivad palju paremini.
Teelehetee
Vala 3 sl värskeid või kuivi teelehti üle 3 kl keeva veega.
Lase umbes 20 minutit tõmmata, kurna termosesse.
Joo 1 kl korraga soojalt 15 minutit enne sööki külmetushaiguse ja kinnise köha korral ning mao- või soolespasmide leevenduseks.
Teelehetinktuur
Vala 2 peotäit värskeid või kuivatatud peenestatud lehti üle 2 kl viinaga. (Värsketest lehtedest tuleb tinktuur mõjusam.)
Lase 10 päeva toasoojas pimedas tõmmata, aeg-ajalt loksuta, kurna.
Tarvita 1–2 tl tinktuuri veega pooleks 3 korda päevas 15 minutit enne sööki viirushaiguse kinnise köha korral röga lahtistamiseks või seedimise parandamiseks; lahjendamata tinktuuriga määri valutavaid liigeseid.
Teelehemesi
Sega 1 peotäis võimalikult peeneks hakitud teelehti 100 g meega.
Lase 10 päeva soojas seista.
Võta 1 tl 3 korda päevas organismi tugevdamiseks või külmetushaiguse nähtude leevendamiseks.
Kõrvenõgesetee
Vala 2 sl värsket või kuiva peenestatud ürti üle 2 kl keeva veega.
Lase tõmmata 5 minutit (värsked lehed) või 15 minutit (kuivatatud lehed).
Joo päevas 1 kl korraga 2 korda päevas 15 minutit enne sööki ainevahetuse ergutamiseks, seedimise korrastamiseks ja liigse vedeliku väljaviimiseks tursete korral.
NB! Paksu verega inimene võib seda teed juua ainult paar-kolm klaasi nädalas, siis tuleb kaks nädalat vahet pidada.
Kõrvenõgesetõmmis
Haki peeneks 1 peotäis värskeid lehti (kuivad purusta) ja vala üle 1 kl keeva (veel muliseva) veega.
Lase tõmmata, kuni jahtub toatemperatuurini.
Määri segu peanahale, seo ümber puuvillane või linane rätt ja hoia 15 minutit.
Loputa vee või nõgeseteega.
Tee nii paar-kolm korda nädalas juuste väljalangemise ja kõõma korral, siis pea nädalake vahet.
Vanni jaoks võta 10 peotäit lehti ja umbes 2 l vett.
