Usu või ära usu: koristamine aitab ennetada nii vaimsete kui füüsiliste tervisehädade teket

Mainekate USA teadusuuringute kohaselt esineb segamini koduga inimestel oluliselt rohkem vaimse ja füüsilise tervise probleeme kui sarnase sotsiaalmajandusliku tausta, ent korras koduga inimestel. Teadusajakirjas Personality and Social Psychology Bulletin avaldatud uuringust selgus, et segamini koduga naistel esineb märksa rohkem depressiooni ja väsimust kui korras kodudega naistel.
Samuti kaasneb segamini koduga kõrgem kortisooli ehk stressihormooni tase organismis. Princetoni ülikooli uuringust aga leiti, et liigne segadus koormab ajukoore seda osa, mis nähtut analüüsib ega lase inimesel efektiivselt keskenduda käsilolevale ülesandele. Lisaks on leitud, et korras ja puhta koduga inimesed magavad paremini ning sügavamalt kui need, kelle kodud on segamini.
„Kuna organismi bioloogilised ja neurokeemilised reaktsioonid toimuvad teatud rütmi ja organiseerituse alusel, näiteks paljude rakkude elutsükkel põhineb ööpäevasel rütmil, siis on loomulik, et kui välised tegurid organismi organiseeritust matkivad, aitab tekkiv harmoonia kaasa hea enesetunde loomisele,“ selgitas Marianne Saard, Tartu Ülikooli kliinikumi lastekliiniku psühholoog ja Grite koristusekspert.
Samal põhjusel valmistab Saardi sõnul segamini kodu mitte ainult peavalu, vaid ka vaimset pinget – välise organiseerimatuse ning organismi toimemehhanismide ebakõla tekitab organismis stressi ning hakkab seda üleliigselt koormama, mis võib omakorda kaasa tuua tõsisemate terviseprobleemide, nagu depressiooni ja ärevushäirete tekke või süvenemise.

Et vältida organismi koormamist segadusega, millest tal on raske aru saada ning seega sellele ratsionaalselt reageerida, tasub suuremat sorti segadust juba eos vältida, märkis Saard. „Mida kauem organism peab segadust taluma, seda suurem on selle negatiivne mõju tervisele. Kui segamini tuba inimest sügavalt häirib, siis on see arvestatav lisafaktor depressiooni või ärevushäirete kujunemisel,“ nentis Saard.
Depressioonis inimesel on oluliselt keerulisem leida motivatsiooni koristamiseks, kuigi just koristamise tulemus ehk puhas kodu võib aidata haigust leevendada. Seetõttu tasub võimalike haigusnähtude ennetamiseks kodu korras hoida. „Arvestades, et kodu korrastamine ja organiseerimine toovad organismile teatava rahuldustunde, eriti kui seda teha mõõdukas koguses, mitte ei lasta tolmul terve aasta kuhjuda, siis koristamine tuleb vaimsele tervisele ainult kasuks,“ sõnas Grite ekspert.

Kui koduse keskkonna mõju vaimsele tervisele on laiemalt kinnitust leidnud fakt, siis mõju füüsisele on oluliselt vähem uuritud. Sellegipoolest selgus Indiana ülikooli uuringust, et korras kodudega inimesed on füüsiliselt oluliselt aktiivsemad kui nende segamini kodudega eakaaslased, kellel esineb väiksema aktiivsuse tõttu rohkem südamehaiguseid. Samuti selgus, et kodu puhtusel on füüsilisele tervisele märksa suurem roll kui sellel, kas naabruskonnas on kõnniteed ja muud võimalused liikumiseks.