Aeg-ajalt rinnus tekkivat põletavat ja ebameeldivat tunnet kutsuvad tavaliselt esile kõrvetised. Neid põhjustab maost söögitorusse tungiv väga happeline maosisu, mis ärritab söögitoru limaskesta. Kõrvetised tekivad enamasti pärast sööki või pikali olles, eriti öösel. Need on seotud toitumise ja toiduga mitme mehhanismi kaudu, näiteks soodustab nende teket söögijärgsest mao mahu suurenemisest tulenev mao seinte venitus ning söögitoru alumise sulgurlihase lõõgastumine.
Igapäevased kõrvetised vaevavad kümmet protsenti täiskasvanutest. Seejuures on kõige tõenäolisem rinnakuvalu põhjus, mis ei ole tingitud südamehäiretest, reflukshaigus. Kõrvetised on reflukshaiguse tavaline sümptom, mille all kannatab kolm neljast refluksihaigest. Teised reflukshaiguse tunnused on kõhugaasid, isutus, tükitunne kurgus, oksendamine, rohke süljeeritus ja kuiv köha, ent need ei ilmne kõigil ega üheskoos.
Neelamisraskused ja -valu võivad viidata reflukshaiguse põhjustatud söögitoru ahenemisele või kasvajale. Harvemini esinevad sümptomid on hääle kähenemine, astmaatikul astma süvenemine, kopsupõletik, krooniline köha ja hambaemaili kulumine.
Raviks mitu moodust
Söögitoru endoskoopiat tehakse siis, kui esineb verist okset, aneemiat, neelamisraskusi ja -valu või kiiret kõhnumist. Uuringul võidakse leida limaskesta haavandid või alumise sulgurlihase lõtvumine. Vahel avastatakse vahelihase- ehk diafragmaalsong, mille korral on magu sopistunud läbi vahelihases oleva ava rindkereõõnde. Sageli aga ei leita endoskoopilisel uuringul mingeid kahjustusi.
Osal refluksihaigetel ilmnevad vaevused vaid aeg-ajalt ja nõrgalt. Sellisel juhul piisab haigusega toimetulemiseks õigest toiduvalikust ja eluviisist. Ravimeid on vaja võtta siis, kui vaevused on nii tugevad, et häirivad öist und ja segavad olemist ka päeval, või kui on diagnoositud söögitorupõletik. Reflukshaiguse tekitatud söögitorupõletikku peab ravima hoolega, sest muidu võib tekkida söögitoru armistumine, mis raskendab neelamist.
Ravimid vähendavad maosisu happelisust ning tavaliselt mõjuvad kiiresti ja vaevused kaovad, kuid alati see nii ei ole. Mõni peab võtma ravimit iga päev, mõnele piisab tablettide tarvitamisest kuurina.
Reflukshaigus on krooniline tõbi, mis ravimite ärajätmisel annab endast taas märku. Raskematel juhtudel on näidustatud kirurgiline ravi. Reflukshaigust soodustavad mõned haigused, näiteks Sjögreni tõbi ja gastroparees ehk mao aeglane tühjenemine – nende haiguste raviga leevenevad ka reflukshaiguse nähud.
Veel võivad reflukshaiguse sümptomeid võimendada mõned ravimid, näiteks vererõhualandid, mis blokeerivad kaltsiumi omastamist, või südamerohud, mis lõdvendavad söögitoru alumist sulgurlihast. Sellisel juhul tuleb nõu pidada oma raviarstiga, kes vajaduse korral ravimi ümber vahetab.
Jälgida tuleb menüüd ja eluviisi
Reflukshaigusega toimetulemiseks on tähtis tunda häireid põhjustavaid tegureid oma toidulaual ja eluviisis. Nende vältimine toetab ravi ja vähendab ravimite tarvitamise vajadust.
Kindlasti peab maha jätma suitsetamise, sest see rohkendab maohappe eritumist ja nõrgendab söögitoru alumist sulgurlihast. Üks olulisemaid kõrvetiste soodustajaid on ülekaal, mistõttu tuleks liigset kehakaalu aeglaselt langetada, suurendades liikumist ja vähendades toiduenergia hulka. Kõhu piirkonda pigistavad riided tuleks jätta kappi ootama seda aega, kui kaal on vähenenud.
Kui kõrvetised ei lase magada, tuleks voodi peatsit kümne sentimeetri võrra kõrgendada. Kummardumine ja maast asjade ülesvõtmine, treeningul raskuste tõstmine, jooksmine ning jalgrattasõit võivad lisada kõrvetisi, samuti röhitisi.
Refluksihaige peab hoolega jälgima oma toitumist, sest kõrvetised tekivad tihti mingi kindla toidu söömise järel. Kõigile sobivaid toidusoovitusi kahjuks pole, igaüks peab ise endale sobimatud toidud kindlaks tegema. Selle juures on abiks toidupäevik, kuhu tuleb kirja panna nii kõik söödud toidud kui ka enesetunne, et saaks teada, mis täpselt vaevusi tekitab.
Üldised soovitused on toit hästi läbi närida ja aeglaselt süüa, sest kiirustades ahmitakse ka palju õhku, mis lisab kõhus rõhku. Süüa tuleb tihedamalt ja väiksemas koguses – tugev kõhutäis ajendab tagasivoolu söögitorusse.
Söögijärgsed pikutamised refluksihaigele ei sobi: peale söömist peaks vähemalt tund aega olema püsti või istuma. Mõnel aga tulevad kõrvetised ka pärast sööki istudes, sel juhul peab kindlasti olema jalul. Õhtusöök peaks olema kerge ja seda tuleks süüa hiljemalt paar tundi enne magamaminekut.
Sobivad toidud leiab katsetades
Refluksihaige menüü peaks olema väherasvane ja kiudainerikas. Vältida tuleks toite, mis vähendavad söögitoru alumise sulgurlihase toonust, põhjustavad limaskesta ärritust, on raskesti seeditavad või tekitavad gaase.
Rasvased, praetud, suitsutatud ja valgurikkad toidud aeglustavad mao tühjenemist, mistõttu sobib refluksihaigele kõige paremini taine liha, ometi võiks liha üldse süüa vähem. Kõrvetisi soodustavad tugevalt maitsestatud ja vürtsised toidud. Šokolaadis on palju rasva ja ühendit nimega metüülksantiin, mis pärsib söögitoru sulgurlihase toimimist.
Vältida tuleks kakaod, ka mullijoogid võivad röhitisi ja kõrvetisi tekitada. Sama lugu on kohvi ja teega, kuigi see on individuaalne. Üllatavalt on mõned uurimused näidanud, et tumeda röstiga kohvi kannatavad refluksihaiged paremini.
Refluksihaigele ei sobi alkohol, eriti põhjustab kõrvetisi valge vein, kuid tavalist vett võib juua palju, kuni kaks liitrit päevas. Jooma peaks söögikordade vahel, et vedelik ei täidaks magu söögi asemel. Aedviljadega tuleb lihtsalt katsetada, sest on olnud palju juhuseid, kus varem vaevusi tekitanud viljadega on organism hiljem harjunud.
