Turul on arvukalt erinevaid espressomasinate brände ja mudeleid. Hansaposti kodukaupade tootejuht Rille Volf aitab kohvimasinate maailmas orienteeruda. Espressomasin on kohvihoolikute koduköögi kohustuslik element, aga nõuab märkimisväärset investeeringut. Sestap leidub inimesi, kes ütlevad, et espressomasina kohv on kallis.
See tunnetus sõltub siiski taustsüsteemist – kui võrrelda espressomasinat filtrikohvimasina või presskannuga, on kohvitassi hind kindlasti kõrgem. Kui aga võrrelda koduse espressomasina kohvi hinda kohviku kohvitassi hinnaga, on kodukohv märksa soodsam ja erinevalt filtrimasina kohvist ka kvaliteedilt võrreldav.
Investeering korralikku kohvimasinasse tasub üldjuhul ära, sest regulaarse hoolduse korral on espressomasina eluiga vähemalt kümme aastat.
Suured hinnakäärid
Espressomasinate hinnakäärid on suured, jäädes vahemikku 100–3000 eurot, kusjuures Eestis populaarseimad mudelid jäävad hinnaklassi 400–500 eurot. Hinnatundlikum või alles algaja kohvifänn saab valida poolautomaatse n-ö käpaga kohvimasina. See küll ei valmista kohvi ühe nupulevajutusega, aga kui mõningane täiendav ajakulu välja arvata, valmistab selline masin suurepärase kvaliteediga kohvi.
Lisaks võtab enamik poolautomaatseid masinaid vähe ruumi, sobides hästi ka väikesesse kööki. Tõsi, kohvijahvataja ja piimavahustaja tuleb eraldi juurde soetada.
Jahvataja alternatiivina võib kasutada ka kohvipatju, mis tõstab küll pisut kohvitassi maksumust, aga teeb kohvivalmistamise kiiremaks. Mõnevõrra vingem on klassikaline espressomasin ning sellest veel samm edasi on erinevaid piimakohvisid valmistavad täisautomaatsed espressomasinad, mille hinnad algavad 300 eurost.
See piimavaht...
Kui klassikaline espressovalmistamine pole olemuselt aastatega palju muutunud, siis piimavahustamise erinevate võimaluste kohta sama öelda ei saa. Kuna latte, cappuccino, macchiato, flat white ja teised piimakohvid on iga aastaga üha menukamad, püüavad espressomasinate tootjad üksteist üle trumbata just piimavahustamise innovatsiooniga ja piimavahustamise süsteemi puhastamise mugavusega.
Kuna varem on piimasüsteemid nõudnud tüütut ja aeganõudvat hooldust, siis üha enam leidub masinaid, mille piimasüsteemi kasutus on tehtud kasutajale maksimaalselt mugavaks. Samas on oluline vaadata, et mugavus ei kaaluks üles piimavahu kvaliteeti, sest see on masinatel varieeruv.
Piima vahustamiseks on erinevaid võimalusi, näiteks võib olla kohvimasinal voolik, mis läheb kas piimapakki või piimatermosesse, päris levinud on pannarello meetod, mille puhul vahustatakse piima selleks mõeldud esipaneeli otsikuga otse tassis.
On masinaid, kus piimavahustuskann käib masina külge või on anum masinasse integreeritud. Piimavahustamise viis on masina puhastamise seisukohast oluline, sest piimavalk on rasvane ja süsteem vajab igapäevast puhastamist. Näiteks Philipsil Lattego masinal pole juhtmeid ega otsikuid, vaid soontega anum, mille saab lahti võtta ja nõudepesumasinasse panna.
Mida rohkem piimakohvi juuakse, seda mugavam võiks olla piimasüsteemi puhastamine. Samas kui piimakohvi juuakse vähe, võib soetada hoopis piimavahustamise kannu, osa neist saab samuti nõudepesumasinas pesta.
Hooldus tagab pika eluea
Olenemata sellest, kas masin piima vahustab või mitte, tuleks enne selle soetamist tutvuda hooldusjuhendiga, mis annab teada, millise regulaarsusega hooldust masin vajab. Mõningast puhastamist ja pesemist vajab iga masin, aga näiteks tänapäevastel kohvivalmistajatel on juba katlakivifiltrid sees ja manuaalset katlakivieemaldust tuleb teha alles 5000 tassi valmistamise järel.
Kasutajamugavuse seisukohast võiks vaadata, kuidas lisatakse vett ja ube ehk kas paagile ja veskile ligipääsetavus on mugav ja selleks ei tule masinat ülemise köögikapirea alt välja tõmmata. Vett tuleks kohvimasinas vahetada iga päev, ubade veskit täidetakse tavaliselt kaks-kolm korda nädalas.
Eelnevale lisaks võiks uurida ka kohvivalmistamise kiiruse ja masina mürataseme kohta. Isegi kui tootja pole neid numbreid välja toonud, leiab pea iga masina kohta arvustusi internetiavarustest.
Üldiselt kehtib reegel, et korraliku hooldamise puhul masinaga midagi ei juhtu ja kuhugi eraldi hooldusesse pole seda tarvis viia. Samas tasub siiski ostmisel veenduda, et vajadusel on kaubamärgil Eestis tehniline tugi olemas ja probleemi ilmnemisel on, kellelt abi paluda. Kõige sagedamini ilmnevad probleemid veski, kuumaelemendi või boileriga, aga enamasti on probleemi allikaks siiski ebaõige hooldus.
Kohvimasin kui disainielement köögis
Võrdlemisi suure ja nähtava elemendina võiks kohvimasin kööki ka sobida ehk olla omal moel sisekujunduselemendiks. Juba mõnda aega pole kõik kohvimasinad musta või hõbedast värvi, üha populaarsemad on skandinaavialikku interjööri sobituvad valged masinaid ning ostetakse ka erksavärvilisi.
Espressokohvimasinaid integreeritakse ka köögimööblisse, aga kuna nende hinnaklass on päris kõrge ja tehnoloogiline arendus ja innovatsioon jääb teistele masinatele pisut alla, pole need seadmed Eestis kuigi levinud. Kui rahalised võimalused ei piira, tasub investeerida hoopis luksuslikumasse roostevabast terasest korpusesse ja puutetundlikku ekraani, mis on ühelt poolt esteetiliselt puhtam ja teisalt ühtlase tasapinna tõttu lihtsamini puhastatav. Samuti on oluline lihtne ja selgelt loetav valgustatud ekraan.
Espressomasin on loodud inimesele, kes armastab kohvi nautida. Erinevalt sagedasest eksiarvamusest on kanges espressotassis vähem kofeiini kui pressikannukohvis. Täisautomaatse espressomasinaga valmib kohv vaid minutiga ning on täpselt õige maitsega, sest ubade valik on lai.
Kohvi, palun! Aga millist?
Millises suunas on meie inimeste kohvieelistused muutunud? Coffee People’i müügikonsultant ja baristade koolitaja Pilleriin Paidla nendib, et jätkuvalt on trendiks masinakohv ja sellest valmistatud erinevad piimakohvid. Seda väidet toetavad automaatsete kohvimasinate müüginumbrid Baltimaades. Uus, aga väga kiirelt kasvav kohvitrend on erinevad filterkohvi valmistamise viisid (Chemex, V60, Aeropress jne), mis valmivad heleda röstiga.
Nõukogude ajast on paljudele meelde jäänud, et filterkohv maitses halvasti nagu tökat, aga tänapäeva kiirelt arenevas erikohvimaailmas hakkab tänu tooraine kvaliteedi tõusule see valmistusmeetod taas populaarsust koguma.
"Kiiremas kasvus on tõesti espressomasinad, mis jahvatavad ubadest. Enamik turust on endiselt jahvatatud kohvi valduses, kus presskann ja filtermasin aukohal seisavad. Samas see muutub pidevalt espressojookide kasuks. Kohvikapslid on pigem nišitoode," lisab 7 Kohvipoissi OÜ juht Vallo Tonsiver.
"Kuigi endiselt on populaarsed masinaga valmistatud piimakohvid – caffè latte’d ja cappuccino’d –, olen märganud, et mida rohkem kohvist teatakse, seda enam eelistatakse kasutada kvaliteetsemaid, heledama röstiga kohviubasid ning juua kohvi mustalt, et tunda ja nautida selle täidlast maitsebuketti. See kehtib eriti filtermeetodil valmistatud, aga ka masinakohvi eelistajate puhul," ütleb Pilleriin Paidla.
Kapslid pole populaarseks saanud
Mõnel pool populaarne kapselkohvimasin võib küll tunduda lihtsa ja kiire variandina kohvi valmistamiseks, kuid sellest samaväärse kvaliteediga tulemust ei saa. Pilleriin Paidla sõnul toodab kapselkohvi meetod iga kohvi valmistamisega ebavajalikult palju jäätmeid, seega on tegemist ühe kallima ja keskkonnavaenulikuma kohvi valmistamise viisiga. Õnneks mõistavad inimesed üha rohkem enda tarbimisharjumuste tagajärgi, seega Eestis ei ole see meetod populaarseks saanud. Vallo Tonsiver lisab, et kapslikohvi joomisel koormad planeeti mitukümmend korda rängemalt kui nn tavakohvi juues. Põhihäda on selles, et sa ei saa tekkinud jäädet sortida ja kogu jääk (kapsli materjal, kohvipaks ja vesi) on üksteisest lahutamatu ja seega segaprügi, millega ei ole midagi mõistlikku peale hakata.
Kapslimasina positiivne külg on muidugi see, et kohv on alati standardne ega sõltu masina seadistustest. Kodust espressomasinat saab aga igaüks pisut seadistada, mis tähendab, et mingid kõrvalekalded standardist on võimalikud – nii positiivsuse kui ka negatiivsuse suunas.
"Rahaline tasuvusarvutus on umbes selline, et kui jood kuni kolm tassi kohvi päevas oma kodu kohviaparaadist, on kapslimasin rahaliselt tasuvam. Üle selle on jahvatiga espressomasin juba odavam ost. See on muidugi selline rusikareegel. Palju sõltub konkreetsete seadmete ja kasutatava kohvi hinnast," nendib Vallo Tonsiver.
Mugavus keerab masina tuksi
Peamine süüdlane kohvimasina enneaegses rikki minekus on masina ebapiisav puhastamine. "Kohvimasinad vajavad regulaarset puhastamist – piimasüsteemipesu, süsteemipuhastust jne, mis aitavad hoida kohvi kvaliteeti ning puhast maitset," rõhutab Pilleriin Paidla.
Kui kokk oma panni regulaarselt ei pese, siis jäävad mustusest tingitud maitsed toidule külge ja lõpuks on raske ka panni päris puhtaks saada. Sama on kohvimasina ja kohviga – kui masina puhtuse eest ei hoolitse, hakkavad kohvipuru, piimajäägid jms kuhjuma masinasüsteemide vahele, annavad halva maitse kohvile ning lõpuks võivad põhjustada ka masina katkimineku.
Ühtlasi võiks jälgida ka kohvimasina soovituslikku tasside arvu päevas. Kui masinat kurnata rohkem, kui on etteantud päevane maht, võib masin ka selle peale lõpuks üles öelda.
Kohvimasina valikul tuleks Pilleriin Paidla sõnul kindlasti esimese asjana mõelda, kas vajad lahendust, mis teeb vaid musta kohvi, või soovid ka lisafunktsiooni piimakohvide valmistamiseks. Järgmiseks tuleb mõelda keskmiselt päevas tarbitavale kohvikogusele. On see leibkonna või kontori peale 10, 30 või rohkem tassi päevas? Siis tulevad mängu juba disain, välimus, värvieelistused jne.
Enne masina soetamist soovitab baristade koolitaja tutvuda ka selle kasutajasõbralikkusega – kas soovite puutetundliku ekraani või nuppudega masinat. Uuematel masinatel on näiteks võimalik salvestada ka oma kohvijookide lemmikretseptid ja eelistused.
