Selleks, et korsten oleks ohutu, tuleb alustada sellest, et valida see alati lähtuvalt kütteseadmest. Vastasel juhul ei hakka küttessüsteem korralikult tööle ning võib olla ka tuleohtlik. Erinevatel kütteseadmetel on erinevad väljuva suitsu temperatuurid.
Madalatel temperetuuridel töötavatel kütteseadmetel (nt keskkküttekatlad, õli- või gaasikatlad) tekib põlemise kõrvalproduktina happeline kondensaatvesi, mis söövitab korstna sisepinda ja lõhub korstna lõpuks täiesti ära, muutes selle tuleohtlikuks. Selle vältimiseks peavad mainitud olukorras olema suitsulõõrid kondensaadikindlad ja vajadusel tuleb lisada ka kondensaadi äravool korstna põhjast.
Korstna sobivust kütteseadmega tuleb ka jälgida siis, kui on plaanis olemasoleval majal kütteseadet vahetada. Näiteks kui majapidamisse tuleb kaasaegne keskküttekatel, vajab telliskivikorsten väljavahetamist või ümberehitamist. Madala suitsutemperatuuriga kütteseadmetega tuleb telliskorstna lõõri sisse kindlasti paigaldada roostevaba suitsutoru koos vajalike lisadega. Enamike moodulkorstende sisetorud on aga juba eos tehtud happekindlast keraamikast või roostevabast terasest, mis tagab moodulkorstna turvalisuse.
Üks sage probleem on pigi tekkimine korstnasse. Pigi tekib näiteks siis, kui kütta märga puitu või kui põletada ahjus igasugust olmeprügi, mille tegelik koht on prügikastis. Pigi on aga tuleohtlik, sest see võib korstnas väga kõrgetel temperatuuridel süttida.
Kuna moodulkorstna sisepind on sile, siis tekib sinna võrreldes telliskorstnaga vähem pigi ning seetõttu on tahmapõlengu oht korstnas väiksem kui telliskorstnas. Kuni 1100-kraadise kuumusega tahmapõleng tekitab telliskorstnale läbivad praod, mille kaudu pääsevad tuleohtlikud sädemed ja leegid majakonstruktsioonideni ning eluohtlik vingugaas ja suits hoone siseruumidesse. Tavaliselt peab telliskorstna pärast tahmapõlengut uuesti üles ehitama.
Moodulkorstna puhul pragude tekkimise ohtu pole, kuna tahmapõlengust tekkinud kahjustused on minimaalsed. Hea õnne korral ei pea plokk-korstent pärast tahmapõlengut isegi välja vahetama, kuid selle kohta peab lõpliku hinnangu andma oma valdkonna ekspert. Telliskorstnad vajavad oma massiivsuse tõttu n-ö ülessoojenemist.
Küttesüsteemi tuleohutuse tagamiseks ning töökorras hoidmiseks on tarvis korstent ka korrapäraselt puhastada. Pideval puiduga kütmisel tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda aastas, hooajaliselt kasutatavaid küttesüsteeme üks kord kütteperioodi jooksul.
Gaasi- ja õlikütteseadmed vajavad puhastamist vähemalt korra aastas. Moodulkorstnate ümara lõõri puhastamine on lihtsam, samuti tahmub moodulkorsten tänu siledale sisepinnale vähem. Eramu moodulkorstna puhastamisega saab hakkama iga majaomanik, kuid vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda tööd seaduse kohaselt tegema kutsetunnistusega korstnapühkija.
