Esimene eesmärk on teha magamine inimese jaoks positiivseks. Pikaaegse unetuse ravis on häid tulemusi saavutatud kognitiivse psühhoteraapiaga, kus arst arutab patsiendiga läbi tema suhtumise unesse ja magamisse. Antakse nõu, milliseid muudatusi peaks tegema kõiges, mis kaasneb magamisega – voodisseminek, igaõhtused rutiinsed toimingud.
Paljusid aitab murepäevik, kuhu pannakse kirja kogu päeva sündmused, nii head kui halvad.
Unetuid aitab ka see, kui nad hakkavad voodisse minema kindlal kellaajal, voodis vedeleda ja lihtsalt und oodata ei soovitata, 4/5 voodisoleku ajast peaks mööduma magades. Kui uni ei tule, võiks vahetada asukohta, minna näiteks diivanile lugema ja tulla voodisse tagasi siis, kui uni annab endast märku.
Põhjamaalastest kõige enam tarvitavad unerohtu soomlased. Täiesti kindel on, ükski arst ühelgi maal ei kirjuta unerohtu välja kergekäeliselt, see on mõeldud vaid ajutiseks kasutamiseks.
