Magneesiumi tähtsus
Magneesium on meile elutähtis aine, mida saame vaid toidust, sest keha seda ise ei sünteesi. Meie kehas leidub seda peamiselt luudes. Nagu teisedki ained meie kehas, on see oluline mitme funktsiooni jaoks. Neist olulisimad on:
- Lihaste töö
- Närvisüsteemi toimimine
- Stressi reguleerimine
- Südameveresoonkonna töö
- Luude ja hammaste tugevuse tagamine
- Roll ainevahetusprotsessides
Seejuures on magneesiumil oluline mõju ka vererõhu langetamisel, stressi leevendaminsel, neerukivide ennetamisel, rakkude jagunemisel ja paljus muus.
Et tervis kestaks ega tekiks magneesiumipuudust, on magneesiumi soovituslik päevane kogus täiskasvanutel 320-380 milligrammi. Selle tõhusaks imendumiseks on aga vajalikud ka C ning eelkõige B6 vitamiinid. Kui võtate ka kaltsiumi, siis tasub meeles pidada, et magneesium imendub paremini, kui seda ei võeta samaaegselt koos kaltsiumiga. Näiteks, kui kaltsiumi toidulisandit võetakse hommikul, siis tasub magneesiumi võtta õhtul.
Kuidas magneesiumipuudust märgata?
Magneesiumipuudus võib väljenduda mitmel viisil. Kõige selgemini nätiteks lihaskrampidena - jooksjatel jalakrampidena, arvutis töötaval inimesel krampi tõmbuvate kätena ning seda nii liikudes kui ka magades.
Magneesiumipuudusega on aga peale lihaskrampide seotud ka mitmed teised sümptomid:
- Isutus, iiveldus, väsimus, nõrkus, rahutus ja närvilisus
- Lihaskrambid ja -tõmblused
- Peavalud ja migreen
- Apaatia, depressioon
- Südamerütmihäired jm
Kes vajavad lisamagneesiumi
Enda magneesiumivajadusele peavad kindlasti tähelepanu pöörama rohkem magneesiumit vajavad kasvueas noorukid, aktiivselt spordiga tegelevad inimesed, rasedad ning eakad. Samuti need, kes on pideva vaimse ja füüsilise koormuse all. Kuigi magneesiumipuudusele osutatakse tihti enim tähelepanu seoses harrastus- või võistlussportlastega, ei esine magneesiumipuudus vaid suure füüsilise koormusega inimestel, vaid meil kõigil tuleb olla tähelepanelik.
Magneesiumipuudus võib tekkida ka halva toitumise ja alkoholismi mõjul. Samuti võib see olla tingitud teiste tervisega seotud tegurite poolt: näiteks tihe urineerimine või kõhulahtisus, halb toitainete omastamine ning 2. tüüpi diabeet. Seejuures tuleks haiguslike teguritega kaasnevate magneesiumipuuduse sümptomite puhul ka arstiga konsulteerida.
Mis aitab magneesiumipuuduse vastu?
Esiteks tuleks kontrollida, et kas toitumine on tasakaalus ja omandatakse suurenenud magneesiumivajaduse puhul piisavalt palju lisamagneesiumi. Samuti on oluline varustada keha B6 vitamiiniga, ilma milleta me ei suuda magneesiumi omistada.
Magneesiumi puhul tuleks mõelda sellele, kas sööme piisavalt näiteks roheliste lehtedega aed- ja köögivilju või pähkleid, sest magneesiumit on enim just nendes toiduainetes. Samuti on heaks magneesiumiallikaks teraviljatooted, seemned, oad, tofu ning samuti tuunikala, lõhe, piimatooted ja vähilised.
Lisaks aitavad ka toidulisandid, mida võib leida nii vedeliku, tablettide, pulbri kui ka imemistablettide kujul. Neid kasutavad nii magneesiumi imendumisraskustega, muidu suurenenud vajadusega kui ka arsti soovitusel näiteks vererõhuhäiretega inimesed.
